You are currently viewing Kuidas eesti keele moonutustega hiilitakse vastutusest kõrvale

Kuidas eesti keele moonutustega hiilitakse vastutusest kõrvale

  • Post author:
  • Post category:Eesti
  • Reading time:6 minutit lugemist

Kes on riik? Tänapäeval riik muudkui annab, lubab, otsustab, tahab, ja mida kõike veel ta ära teeb, nagu üks hakkaja inimene. Kas ma saan müstilise härra või proua riigiga jutustada? Temaga nõu pidada neis asjades, mida ta inimeste jaoks muudkui ära otsustab? Tihtipeale on riik isegi võlgades… Võlg tasutakse aga rahva maksudest, nagu rahvas ise oleks võlgu võtnud salapärase riigi asemel.

Nõiutud kollektiiv?

Ingliskeelne sõna spell tähendab loitsu, nõidust… Sarnane sõna spelling aga õigekirja. Ning tõsi ta on, läbi arvatava õigekirja on reaalselt võimalik moonutada inimeste tajusid. Siinkohal paljastatakse üks kollektiivses võtmes sügavale juurdunud moonutatud kõneviis, kus läbi arvatava õigekirja (spelling) on “äratatud ellu” elutud objektid inimeste tajumistes.

Mis siis, kui üks osa tõelisest maagiast asubki lihtsas kõnekeeles? Kus see on küll olemas kõigile nähtaval kujul, kuid samas oskab see olla igati märkamatu… Vaadakem seda kõike lähemalt, ja tehkem asi märgatavaks!

Ja nõnda äratati ellu elutud objektid….

Kas on võimalik, et elutu objekt saab olla teovõimeline? Kas on faktipõhiselt võimalik, et näiteks mõni firma – bioloogiliselt elutu keha – kõneleb inimesega samaväärsel tasandil, teeb iseseisvalt igasuguseid tähtsaid otsuseid ning saab vastutada millegi eest?

Firma ise on ju fiktiivne mõiste, elutu objekt…
Kui osutada tähelepanu kõnekeelele, mida kasutatakse erinevates meediaväljaannetes, sotsiaalmeedias ning mujalgi kõikvõimalikes kohtades, siis selle põhjal see kõik justkui ongi võimalik, vaatamata asja jaburusele.

Kui tihti on näha sedasorti pealkirju, kus on olemas sellised väljendid nagu: „Valitsus otsustas“, „Riik tegi“, „RMK planeeris“, „Selver selgitas“, „Sotsiaalministeerium otsustas“, „Harjumaa kohus tahab“ jne?

Kes on valitsus? Kas temaga saab rääkida, et ta midagi otsustab? Kas on võimalik söögilaua taga valitsusega kohvitada?

Kes on riik? Tänapäeval riik muudkui annab, lubab, otsustab, tahab, ja mida kõike veel ta ära teeb, nagu üks hakkaja inimene. Kas ma saan müstilise härra või proua riigiga jutustada? Temaga nõu pidada neis asjades, mida ta inimeste jaoks muudkui ära otsustab? Tihtipeale on riik isegi võlgades… Võlg tasutakse aga rahva maksudest, nagu rahvas ise oleks võlgu võtnud salapärase riigi asemel.

„RMK sai jälle kohutava asjaga hakkama“ – võime lugeda ka sotsiaalmeediast neilt, kellele käib RMK tegevus vastukarva. Samas, erinevatest Suure Meedia artiklitest võib lugeda selliseid lõike nagu :“ RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul otsustas RMK niisugused tutvustused kokku panna selleks, et anda omavalitsuse piires tagasivaade viimase… / Lisaks otsustas RMK suurendada külastustaristu projekteerimis- ja ehitustöid, pakkudes ehitussektorile täiendavat tööhõivet kogumahus…

Isegi RMK peametsaülema jaoks on RMK üks eraldiseisev nähtus, kes või mis saab ise otsustada.
Kas RMK-ga on võimalik arutelusid pidada, temaga kõneleda? Hukka teda mõistetakse palju oma kõnes ja samas RMK ise samuti otsustab igasuguseid asju…
Kas ei kõla kõik see olukord totralt? Ometigi oma kõnes üldiselt räägitakse täpselt sedasi, justkui RMK on midagi seesugust, kes saab midagi reaalselt teha.

Lisaks eeltoodule võis Piirangute Pandeemia ajal kohata erinevates meediaartiklites sellist nähtust, kus väidetavalt Selver midagi otsustas. Üks näide ühest artiklist:

Selveril on sellega seoses konkreetne sõnum: Selverisse pääseb edaspidi vaid maskis klient! Lisaks tühistatakse suurte kampaaniate reklaamid, et vähendada inimeste tunglemist poodides.
Selver jätab esimest korda oma pika ajaloo jooksul ära Laadapäevade reklaamikampaania, eesmärgiga mitte kutsuda lühikese perioodi jooksul kauplusesse suurt hulka inimesi.“

Edasi kulges terve artikkel täpselt sellises vormis, nagu Selver isiklikult oleks jaganud sõnumeid!  Alateadlikus võtmes võib inimene sellisel juhul hakata tajuma, justkui Selver ongi see, kes otsustab ja teeb kõike muudki, peale vastutuse muidugi – sest ega elutu keha ei saa ju vastutada. Ja nõnda hakkab lugeja oma lihtsas kõnepruugis samuti „elustama elutuid objekte“.

Sarnase kõneviisi sisendamist kasutatakse ka muude bioloogiliselt elutute kehadega. Nagu näiteks Sotsiaalministeerium, millest viimane on leitav ka äriregistrist, või Harjumaa kohus, mis on samuti leitav äriregistrist. Selles registris ise aga pesitsevad äriühingud – sellest ka äriregistri eessõna „äri“. Kohtumajade teenistujate poolt saadetud kirjades võib täheldada, kuidas kohtumaja saadab kirju (siinkohal kujuta ette enda eluhoonet kirju saatmas) või kuidas kohtumaja kui niisugune menetleb midagi.

Tihtipeale ka soovitatakse pöörduda mõne konkreetse kohtumaja poole, sealjuures jäetakse välja konkreetsete teenistujate nimed.
Lisaks sellele võib kohtulahenditest välja lugeda, kuidas „kohus“ midagi otsustab, sealjuures on kohtuniku mõiste välja jäetud… Vastutuse probleemid?

Rootsi tahab ja valitsus ütleb ning kohtumaja saadab… Kass kargas, hiir hüppas ja vanakaru lõi trummi. 

 

Vastutustunde ja selguse huvides

Kuidas on aga asjad tegelikult?  Faktipõhiselt, loodusseadustest lähtudes?

Kohus ei otsusta, kohtunik langetab otsuseid. Kohtulahendites on näha süüdimõistva otsuste juures seda kuidas “kohus otsustas” ja kuidas “kohus” tegi lahendi keskel muidki toiminguid. Kohus on fiktiivne mõiste ega otsusta midagi, kohtunik langetab otsuseid – kohtunik kes kannab kindlat nime. Ja siingi tekib küsimus: kuivõrd palju on tal tegelikult üldse voli inimese üle otsustada?

Riigil ei ole huve, vaid on kindlaid nime kandvad ametnikud, kel on omad huvid. Riik ei otsusta, vaid on kindlad nime kandvad ametnikud, kes langetavad otsuseid. Tihtipeale nood samad ametnikud aga topivad „riigile“ sõnu suhu, et ei peaks ise osalema vastutuses nende otsuste puhul, mida nad ise langetasid.

Lastekaitse ei käi inimeste uste taga, vaid lastekaitsega seotud ametnikud, kellest igaüks kannab kindlat nime.

Terviseamet ei otsusta,  vaid seda teevad Terviseameti ametnikud, kellest igaühel on oma kindel nimi.

Riik ega ka RMK ei võta metsa maha, vaid seda teevad isiklikke nime kandvad ametnikud, keda on võimalik identifitseerida. Või siis ametnike kasuks töötavad inimesed.

Sedasi igasugused ametnikud põgenevadki vastutustunde eest ära – peites oma teo fiktiivse mõiste varju. Oma kõnes “surnut keelt” kasutades lastaksegi neil põgeneda.

Kasvatagem vastutustunnet ja rääkigem asjadest õigete sõnadega.

 

AVALDA TOETUST