You are currently viewing Fassaadsuhe

Fassaadsuhe

  • Post author:
  • Post category:Eneseareng
  • Reading time:6 minutit lugemist

Esmalt proovivad mõlemad kaaslased üksteisele võidu meeldida, et sellega justkui kindlustada eluaegne meeldivus. Kui aga suhe on juba alanud, laskutakse mugavustsooni. Keegi on ju kõrval ja ei pea enam üksi magama, milleks enam pingutada. Teinekord mugavustsooni harrastaja külvab oma kaaslase üle erinevate hüvedega sel eesmärgil, et säilitada mugavustsoon.

Põhjus

Siin ühiskonnas on palju erinevaid teekondi inimestele loodud. Siinkohal on silmas peetud psühholoogilise (vaimse, mentaalse, spirituaalse – nimetagem kuidas tahes) kasvu teekonda. On inimesi, kes loovad selle teekonna endale ISE, igal sammul, kuid on ka neid, kes valivad selle mida neile ette mängitakse.

Kui ühte nendest ettemängitavatest teekondadest jagada, näeb see välja sedasi….

Esmalt sünnib siia ilma laps. Seejärel õpib laps käituma selle järgi, mida näeb. Kuidas vanemad omavahel toimetavad, kuidas nad tunnevad – ei jää lapsele ei üks ega teine märkamatuks. Millistes situatsioonides ja KUIDAS vanemad reageerivad – ka selle õpib laps kiiresti ära. Õpib samamoodi reageerima sarnastes situatsioonides… See viimane avaldub muidugi alles peale teismeiga, mil inimene hakkab väljapoole elama seda, mida varem õppis sissepoole. Hakkab toimuma nii-öelda „väljahingamine“.

Muidugimõista on lapse soov ka vanematele meeldida – sest nemad on tema jaoks justkui Jumalad. Seetõttu võtab laps kergesti omaks vanemate erinevad õpetused ja usub kõike seda, mida nad räägivad.

Praegu vaatleme siinkohal levinuimat õpetust nimega: „Kuidas teistele meeldida nii, et su enda soovid vajuksid sügavale varjusurma?“.

On vanemaid, kes tasakesi sakutavad last varukast juba siis, kui ta sööma õppimise ajal endale toidupalukesi sülle ajab. Mida varem alustada, seda viimistlenum tulemus, mõtlevad vanemad helgele tulevikule otsa vaadates. „Temast saab veel tubli laps, kes teeb teistele lastele silmad ette…“ „Tubli“ ja „paha“ siltide ralli võib alata.

Teinekord on ka leebemaid hetki, kus last kergelt sakutatakse varukast ja kortsutatakse kulmu, kui ta lasteaias mõne riide suutis ära määrida. Siin polnud asi mitte mustas riides, vaid selles, et teised lapsed ja kasvatajad kindlasti võisid näha last mustades riietes – ja oh issand, mida tema vanematest siis arvata võidakse? Kes seda õudust küll kogeda tahab…

Eks lasteaias rõhutatakse teiste arvamuste olulisust ja koduski saab laps „täiskasvanu“ eani välja tihti üle külvatud selliste küsimuste ja soovitustega nagu: „Enne kui riietud, mõtle mida teised arvavad“, „ole tasem, teised mõtlevad imelikult, ära laula“, „räägi tasem, me oleme poes, teised kuulevad“, „sa oled tubli, kui õpid viitele (teisiti aga paha)“, „oled tubli, kui oled meie eeskuju koopia“, „ära pane seda selga, mõtle mida teised arvata võivad“, „käitu ilusti! Teised näevad“…

Ja nõnda ajapikku, tipa-tapa, kasvab lapse psüühikasse arusaam sellest, et teiste arvamused on märksa olulisemad kui tema ise.

Mitte et püüd säilitada puhtaid riideid oleks ebavajalik, vaid küsimus on selles, millise ulatusega rõhuasetus sealjuures on asetatud teiste arvamustele.

Ja nüüd, kui täiskasvanu iga on saabunud, on aeg astuda ELLU!

Kool läbitud, õpingud edukalt lõpetatud, töö olemas, ja võib hakata pihta pere loomine.

Tagajärg

Esmalt proovivad mõlemad kaaslased üksteisele võidu meeldida, et sellega justkui kindlustada eluaegne meeldivus. Kui aga suhe on juba alanud, laskutakse mugavustsooni. Keegi on ju kõrval ja ei pea enam üksi magama, milleks enam pingutada. Teinekord mugavustsooni harrastaja külvab oma kaaslase üle erinevate hüvedega, et säilitada mugavustsoon.

Samal ajal tehakse erinevaid pilte teistele „õnneliku elu“ näitamiseks. Piltidel vaatab vastu siiras naeratus.  Kõikidele teistele meeldib, mis on ju põhiline, kui teiste arvamus on oluline.

Mida aeg edasi, seda lämmatavam tunne tekib ühel või mõlemal osapoolel sisemuses, sest sellist mängu mängides peab vähemalt üks osapool oma hingelisi soove alla suruma. Hing ei ole nimelt loodud mugavustsooni harrastajaks. Mis tähendab seda, et igasugune hingeline soov võib olla vastuolus mugavustsooni säilitamisega. Samal ajal säilitatakse kenasti „õnneliku elu“ kuvandit oma avalikel piltidel.

Kui mees on mugavustsoonis ja naine soovib midagi, mis võib ohustada seda mugavustsooni, siis muidugimõista hakkab mees tema soovi piirama. Ja mida rohkem mees omandab naist, seda jõulisemalt ta tema soove hakkab piirama.

Mõnes teises olukorras piirab mees enda hingelisi soove seetõttu, et naisel võib ajutises üksinduses kurb hakata jne. Samas kui suhe ise on pealtnäha igati korras… Tulemuseks on mehe autentsuse kildhaaval purunemine, mis mõjutab suhet veelgi kehvemini kui hingelise sooviga kaasa minemine.

Tasub aga arvestada, et sõltumatu iseseisvus ka emotsionaalses mõttes on märksa atraktiivsem inimesest, kes loovutab oma mina enda kaaslasele. Alguses võib see soovide alla surumine kaaslasele muidugi sobida, kuid ajapikku hakkab temalgi igav ja kogu suhe võtab märksa vürtsikamad tuurid üles. Lõpuks on erinevaid draamasid nii palju, et keegi enam ei adu, millest asi võis üldse alguse saada.

Sellist mustrit nagu „meil on küll koduseinte vahel üksteisega ebamugav kuid säilitame oma suhte sellisena nagu on, sest teised ju näevad, et meil on õnnelik suhe“ – esineb tänases ühiskonnas väga palju. Võimalik, et see kajastub isegi enamikes paarisuhetes.

Tihti on sellise mustri kujunemise põhjuseks teiste arvamuste ülemäära tähtsustamine. See omakorda tekitab küsimuse: kas inimene sündis siia ilma iseenda, või hoopis teiste arvamuste jaoks? Fassaadsuhte, ehk sisuga vastuolus oleva ilusa kuvandi paarisuhte kujunemise algpõhjuseid võib teisigi olla. Vanemate omavaheliste suhete kordamine, ema ja/või isaarmastuse puuduse „kompenseerimine“ jne. Üheks levinuimaks on teiste arvamustele elamine. Ja kui hoolikalt sügavuti edasi vaadata, siis too viimanegi võib olla seotud ema ja/või isaarmastuse puuduse kompenseerimisega.

Mis edasi?

Igal inimesel on vaba valik hingata veidi sügavamalt, istuda maha, ning vaadata enda paarisuhtele otsa. Seejärel võib esitada endale küsimused: miks ma väärtustan seda suhet sellisena nagu see on? Miks päriselt piiran ennast või oma kaaslast? Milline valukeha minus kutsub esile fassaadsuhte? Jne…

Lisaks iseendale küsimuste esitamisele on igal inimesel võimalus teha erinevate teemade algpõhjused kindlaks mõne usaldusväärse terapeudi juures. On võimalik osaleda ka erinevaid mustreid lahustavas paarisuhte loengus, mis on leitav SIIT.
Põhjalikule otsijale leidub ka veebis või raamatukaante vahel vastavat kirjanduslikku materjali… Kõik on vaba valik.

Üks on aga kindel: elame ajastus, kus vanad suhted ja mustrid lagunevad, et saaks asemele tulla südamereaalsus, mille lahutamatuks osadeks on teadlikkus, harmoonia, vastutus, õnnelikkus, psüühiline küpsus…

Foto: Tomasz Alen Kopera
Foto: Tomasz Alen Kopera. Mida rohkem südame ausust ja reaalsust, seda enam langevad ära väsitavad rollimängud.

 

AVALDA TOETUST