You are currently viewing Kadedusest

Kadedusest

Miks ta seda teeb? Tahan hukka mõista! Teda takistada! Tahan, et ta oleks minust madalam! Just selline alateadlik mõtteviis saadab täiskasvanut tema ebaloomulikus kadeduses.
Kuidas ta seda teeb? Tahan mõista! Kus need omadused minus asuvad? Just selline mõtestatus saadab täiskasvanut tema loomulikus kadeduses.

 

Duaalses reaalsuses, ehk kaasaegses tsivilisatsioonis, esineb tugevamalt kahte sorti kadedust. Üks on loomulik, teine aga ebaloomulik.
Mäletan enda kogemusterajal veel selgelt seda aega, kui pidasin vimma mõne klassikaaslase peale lihtsalt seetõttu, et ta minust “parem” oli minu arvates.
Mäletan selgelt kadeduse muudatust, kui olin ära teinud suuremad muudatused eneses.
Kadeduse tavapärane vimm asendus siira uudishimuga. “Minust parematest” inimestest sain inspiratsiooni liikuda üha sügavamale eneseavastuses. Näide. Kui oskad laulda ja see mulle meeldib, siis otsin ka enesest üles laulmise joone. Kui oled materiaalselt rikas, ja see mulle meeldib, siis otsin ka enesest üles need omadused, mis tagavad mulle materiaalse külluse, või otsin üles programmid, mis takistavad selle külluse kogemist. Ulmelises pildis: kui oskad teleportida, siis otsin endas ka üles teleportimist võimaldava omaduse. Või siis seda takistava omaduse, et saaksin vastava omaduse likvideerida. Minu silmis oleme kõik üks ja sellest perspektiivist tuletatult on juba sarnaste omaduste otsimine eneses igati võimalik.

Kuidas siis näen kadeduse arengut sellele tagasi vaadates? Räägin nende tekkeloost, või vähemalt enda kogemustest. Võib-olla mõnel teisel tekkis teisiti, ei tea.

Ebaloomulik kadedus

Ainuüksi sõna „kadedus“ on ühiskonnas paraku mitme põlvkonna jagu maksimaalselt maha tehtud. Seetõttu sageli keelavad lapsevanemad oma võsukestel kadeduse kogemise. Kõikse aktiivsemad on selles sedasorti vanemad, kes järgivad pingsalt „ühiskonna viisakusnorme“ – mitte et viisakus kui niisugune „halb“ oleks. Lihtsalt mõõdukus on määraval kohal.

Mis on aga lapse kadeduse keelamise tagajärg? Varajases lapsepõlves allasurutud kadedus muutub ahnuseks. Sellest tüvest omakorda arenevad välja teised ebaloomulikud tunded, millest üks enimlevinuid on armukadedus. Seega, armukadeduse üheks põhjuseks on varasema kadeduse allasurumine. Armukadedus võib küll olla “normaalne“, kuid mitte loomulik. Inimene võib olla normaalne ja armukadetseda, kuid sellega põhjustatakse enese organismis vastavaid reaktsioone, mis avaldab rakkudele ebatervet mõju.

Üldiselt armukadedus on teise inimese omandamisega kaasnev nähtus. Teist inimest omandama ajendab aga ahnus („trofeenaise“ ja „tallaaluse“ efekt, domineeriv ja alluv pool). Kui teist inimest mitte omandada, kaob ka armukadedus – just nõnda lihtne see ongi.
Kui ahnuse omadusega inimene näeb kedagi endast paremana olevat, siis üldiselt ta pingutab tema halvustamise nimel, selle asemel, et liikuda ise oma arengus edasi.

Mistahes loomuliku tunde (kirg, rõõm, empaatia jne) allasurumise tagajärjeks on tihti disharmooniliste (moonutatud) tunnete ülemvõim inimese endi üle.

Miks ta seda teeb? Tahan hukka mõista! Teda takistada! Tahan, et ta oleks minust madalam! Just selline alateadlik mõtteviis saadab täiskasvanut tema ebaloomulikus kadeduses.

Loomulik kadedus

Lapse kadedus on loomulik tunne.
Lapsele on see edasiviivaks jõuks, mootoriks tema ettevõtmistel. Kui väike laps näeb teist inimest ujumas, siis just kadedus saab olema tema suurimaks motivaatoriks ujuma õppimisel.
Kui laps näeb kedagi jalgrattaga sõitmas, siis just kadedus on see, mis tõstab lapse uuesti ratta selga pärast korduvaid ebaõnnestumisi. Just kadedus on see, mis inspireerib väikest last tegema oma esimesi jalasammukesi! Kadeduse najal hakkab ta ka esimesi sõnu lausuma…

Ka hilisemas eas, täiskasvanuna, võib esineda loomulikku kadedust. Sellisel juhul, kui inimene näeb kedagi teist endast „paremana“ olevat, siis teise madaldamise asemel võetakse hoopis eeskuju või ammutatakse motivatsiooni edasiliikumiseks – nagu teeb seda lapski oma loomulikus arengus.

Kuidas ta seda teeb? Tahan mõista! Kus need omadused minus asuvad? Just selline mõtestatus saadab täiskasvanut tema loomulikus kadeduses.

AVALDA TOETUST