You are currently viewing Kas lahkuminek või mitte?

Kas lahkuminek või mitte?

Ajapikku, igasuguseid enesearengu raamatuid sirvides jõudis mees asja tuumani: tema “katkine sisemus” mentaalses mõttes oli tõmmanud sellist suhtevormi ligi. Naisele ei läinud aga teps mitte korda mehe vaimsed avastused ja jätkas vanaviisi.

Toon siinkohal näite paarisuhte olukorrast, mis on juba omandanud tugevad emotsionaalsed sidemed ka laste mõttes, sest siis on lihtsam langetada soovitud otsus olukorras, mis pole niivõrd keeruliseks veel kujunenud.

Näide “mugava mehe” olukorrast (kliendikogemused)

Naine läks endast pisut vanema mehega kokku. Ilusate unistuste tuhinas oli avatud ka lapse saamisele. Hiljem aga selgus, et mees oli tegude asemel ilusate sõnade jagaja. Klassika.
Laps oli saanud juba peaaegu et kolme aastaseks, enne kui muudatused hakkasid endast märku andma. Mehel oli mugav olla see kes ta oli ja ta ei kavatsenudki sellest loobuda. Naine aga igapäevaselt tegi uusi avastusi eneses ja ka välises. Mees tahtis naisega ühist kooselu jätkata mehe kontrollivate vanemate katuse all, mida oli juba pikemat aega teinud. Naine nägi, kuidas laps omandas ebaterveid väärtusi mehe vanematelt ja ka mehelt endalt. Sügavalt hakkas naine mõtlema selle peale, miks ta oli valinud suhte sellise mehega. Kui ta lõpuks märkas, et suhe oli alguse saanud naise madala enesehinnangu najalt, hakkas ta sedamaid ennast kasvatama, rohkem väärtustama… Mees jäi endiselt oma mugavustsooni ning ühel hetkel tegi naine enesele raske otsuse eemalduda sellest suhtest.

Hiljem juba vastavalt naise enesetervendusele avanesid elukorralduses ka märksa elutervemad võimalused erinevates valdkondades. Laps ei pidanud enam  vanemate vahelist pingeseisundit kogema ning sai hiljem olla nii ema kui ka isa juures, vastavalt võimalustele. Ema teadis täpselt, mida tulevikus lapsele rääkida, et ei tekiks teismelise eas tüüpilist isaarmastuse või emaarmastuse puudust, millest viimane on üldiselt kuntslikult tekitatud ühiskonna survel (“ema ja isa PEAVAD koos olema”).

Mees aga jäi avatuks uue kaaslase võimalusele, et olla siis uueks õppetunniks järgmisele naisele. Selles mõttes on igal inimesel oma roll siin ühiskonnas ja kõik on alati omal “õigel kohal”.

Näide “klammerduva naise” olukorrast (kliendikogemused)

Mees, kes oma lapsepõlve traumade tõttu end vähe väärtustas, oli suhtes dominantse naisega, kes harrastas vallutada, kontrollida ning hoida meest enda hüpiknukuna. Üha rohkem materiaalseid “kingitusi” soovides väljendas naine alati rahulolematust mõne materiaalse hüve ees, et seeläbi mees “pingutaks” parema kingituse nimel.
Ajapikku, igasuguseid enesearengu raamatuid sirvides jõudis mees asja tuumani: tema “katkine sisemus” mentaalses mõttes oli tõmmanud sellist suhtevormi ligi. Naisele ei läinud aga teps mitte korda mehe vaimsed avastused ja jätkas vanaviisi. Suhe lõppes suurema krahhiga, sest mees veel harjumusest hoidis kinni sellest suhtest, millele aitas kaasa naise klammerdumine, kuniks iga järgnev valus hoop aitas harjumuse haaret lõdvemaks lasta.

Tänase seisuga on kõnealune mees juba märksa elutervemas uues paarsuhtes, sest ta on ka ise ennast tervendanud.

Näide mõlemapoolsest lahku kasvamisest

Mees ja naine olid aastaid koos. Mõlemal oli oma “tegutsemisruum”, kus puudus kontroll ja armukadedus. Ajapikku mõlema maailmavaated muutusid, mõlemapoolne erinevus kasvas suureks, mis üha rohkem välistas energeetilise koostöö ja nad otsustasid, et lähevad laiali. Ja seda negatiivsete tagajärgedeta. See ühtlasi kirjeldab ka eluterve paarisuhte “lahkumise protsessi”. Laps oli ka seotud olukorraga ning saab tänaseni mõlema vanemaga kenasti läbi, kusjuures mõlemad vanemad omavahel saavad ka elutervelt läbi, samas kui mõlemad elavad juba uute kaaslastega.

Paarisuhted ei pea kestma elu lõpuni. Inimene oma arengus ei ole kivisse raiutud, nagu ei ole seda ka paarisuhete kestvus.

Kokkuvõte

Esimene näide kirjeldas naise arengulist lahku kasvamist mehest. Teine näide kirjeldas olukorda, kus mees kasvas arengu mõttes lahku naisest. Kolmas kirjeldas mõlema partneri teadlikku otsust lahkuda ja seda igati elutervel kujul.

Kas siis minna lahku või mitte, kui on paarisuhtes kasvanud erinevad pingeseisundid? Isiklikult leian, et esmalt on vaja kindlaks teha enda sisemaailma põhjus selle ees, miks sellist olukorda koged, vastasel juhul võib sarnane kogemus uues suhtes tulla veelgi valusamal kujul, mida olen kirjeldanud ka artiklis “Õppetunnid”. Tõsi, on ka täiesti loomulik protsess, kui üks kasvab paarisuhtest lahku või kui teevad seda mõlemad korraga. Kõik on tunnetamise küsimus: kas soovitakse põgeneda suhtest, või lihtsalt edasi liikuda uuele tundmatuse maale.

Üks asi aga on kindel reageeringute kontekstis:  ühepoolne vaimne areng paarisuhtes toimub siis, kui üks osapool näeb end olevat omaenda reageeringute autorina ja teine mitte. Kahepoolne vaimne areng paarisuhtes toimub siis, kui üks osapool näeb end olevat omaenda reageeringute autorina ja teine suhtub enda reageeringutesse samamoodi. Esimesel juhul näeme olukordi, kus eemaldub pealtnäha üks osapool ja teisel juhul mõlemad osapooled – juhul kui eemaldumine peaks vajalik olema.

 

AVALDA TOETUST