You are currently viewing Muistend: Riigikogu tõus ja langus

Muistend: Riigikogu tõus ja langus

Mida teeksid siis, kui sinu kasutada on kogu maailma raha?  Mida teeksid edasi, kui oled viinud ellu kõik oma materiaalsed soovid? Mis siis, kui ühel hetkel on isu täis saanud materiaalsete hüvede nautimisest? Mida siis teeksid edasi?
Üks mees, keda tunti kui Salapärase Mehena, teadis täpselt, mida siis edasi teha…

 

Mida teeksid siis, kui sinu kasutada on kogu maailma raha?  Mida teeksid edasi, kui oled viinud ellu kõik oma materiaalsed soovid? Mis siis, kui ühel hetkel on isu täis saanud materiaalsete hüvede nautimisest? Mida siis teeksid edasi?

Üks mees, keda tunti kui Salapärase Mehena, teadis täpselt, mida siis edasi teha. Temas tekkis teadmine pärast seda, kui materiaalsete hüvede nautimine oli juba igavaks muutunud. Ta teadis, et oma materiaalset rikkust hauda kaasa ei võta ning maise keha surma ei saa vältida ükskõik millise summa eest… Temas oli selgroogu piisavalt, et selline toores teadmine omaks võtta.

Olles leppinud sellega, et ühel hetkel kaotab ta kõik senise materiaalselt saavutatu, soovis ta enese lohutuseks elada edasi kasvõi rahva teadvuses, kollektiivses mõistuses.
Anda välja hunnik raamatuid tundus Salapärase Mehe jaoks seesuguse eesmärgi täitmiseks ebapiisav, sest sedamaid, mil inimene on raamatu käest asetanud, kaob tema ka lugeja teadvusest. Veelgi enam: raamatulugejaid jääb aastatega üha vähemaks…

„Aga kui korraldada mõni suur sündmus, kasvõi maailmasõda, kus figureerib minu nimi ja pilt?“ – mõtles Salapärane Mees endamisi. Ei rahuldunud ta paraku ka selle ideega mitte, sest tulevikus muutub ta aktiivseks üksnes siis, kui teda meenutatakse ja sedagi üürikeseks hetkeks, sest inimestel on palju muudki teha kui ainult järjepidevalt miskit meenutada.

Ideoloogiatants

Oli aasta 1917 ja Salapärane Mees otsustas inspiratsiooni hankida otse Eestimaa rahva käest. „See peab olema miski, mida kannab rahvas edasi…“ oli ta veendunud oma mõtteis. Mõisnikke oli Eestimaal üksjagu, kuid talupoegi rohkem. Seetõttu otsustas ta uurida pisut tolleaegse talupoegade väärtusi. Nähes, kuidas üks mõisniku poolt käsutatav talupoeg allutas enda ligimest, jõudis Salapärane Mees taipamiseni: teist allutada soovib ainult see, kel on omadus olla ka ise allutatav. Lisaks sellele eksisteeris enamikel talupoegadel taluperemees, kes neid keelas ja käskis. See tähendas kellegi teise poolt juhitavat mõistust.

Heureka! Jõudis vaatluse tulemusel Salapärane Mees taipamiseni: „Ma loon struktuuri, mis hakkab rahvast juhtima ja kuniks rahvas järgib minu loodud struktuuri, niikaua ma ka elan nende teadvuses edasi isegi peale maise keha paratamatut hülgamist!“ Kerget tantsu viseldes suundus Salapärane Mees oma ideed realiseerima.

Maakonna maanõukogu

Esmalt lasi Salapärane Mees enese juurde tuua oma käskjalgadel erinevate valdade liikmed. Teadis ta ju selgelt, et Eestimaa valdade liikmed olid väevõimuga saavutanud valitsemisala enda valla piirkonna talurahva üle (Vikipeedia: „Eesti alal tähendas skandinaavia laensõna vald muinasajal ilmselt kas kellegi poolt rohkem või vähem vägivaldselt kehtestatud võimu ja võimuala või mõne kohaliku autoriteedi mõjupiirkonda (sellest ajast pärineb ilmselt ka sõna ‘vald’ seotus võimu ja mõjuga, näiteks liitsõnades meelevald, vägivald, surmavald jne)“).

Salapärasel Mehel ei olnud keeruline erinevaid kokkuleppeid sõlmida, sest iga valla liige oli rahalises mõttes äraostetav ja raha jagus tal rohkem kui küll.

Kuna Salapärane Mees soovis luua rohkem tsentraliseeritumat kontrolli erinevate valdade liikmete üle, otsustas ta luua Maakonna maanõukogu.

Usaldusväärsuse loomise huvides otsustas Salapärane Mees avalikustada Maakonna maanõukogu, kuhu ta siis värbas erinevatest valdadest uusi taibukamaid liikmeid juurde. Rahvale oli aga vaja jätta mulje, justkui nemad oleks valinud need liikmed. Seetõttu võimaldas ta neil hääletada erinevate inimeste vahel. Pettus aga ei tohtinud välja tulla ja seepärast otsustas Salapärane Mees, et hääletus peab olema nüüd ja igavesti salajane, kuigi samal ajal ka avalik. Ehk varjatud peab olema see, kes keda hääletas, sest tegelikult valib ainult Salapärane Mees tulevased liikmed, ja tulemused pidid olema avalikud. Kas saab olla lihtsamat lahendust?

Asi toimis, rahvas neelas sööda alla. Nüüd oli vaja ruttu luua midagi uut jälgede segamiseks, sest rahva hulgas leidus ka taibukamaid „nägijaid“.

Asutav Kogu

Jättes kindla juhtimismanuaaliga ja väljamõeldud tekkelooga Maakonna maanõukogu sinnapaika oma elu elama, otsustas Salapärane Mees järgmise sammuna luua Asutava Kogu, mille tekkeloo ta kirjutas Maakonna maanõukogu arvele. See teenis kahte eesmärki: esmalt jättis sellega rahvale mulje, justkui targad asjapulgad oleksid selle loonud ja teiseks aitas see segada jälgi tulevaste sammude taustal.

Asutava Kogu tekkeloo lasi ta kirjutada valmis 25-l sõnavõluril. Lugu pidi olema piisavalt usaldusväärne kuid samal ajal ka mõistmisel raskusi valmistav. Nõnda ei vaevu inimene sügavuti uurima… Sõnavõlureid teati kui juristidena. Nendel samustel sõnavõluritel lasi Salapärane Mees valmis kirjutada veel mõned sammud, mis lõpptulemusena käivitavad idee jätkusuutlikul kujul.

Ja nõnda sündis põhiseadus

„Usaldusväärsuse tekitamiseks jätke maksimaalselt palju sellist muljet, et see rahvast toetav oleks. Aga samas jätke meile ka „tagauksed“ mida alati kasutada saaksime, kui mõni kodanik peakski tulema oma „õigust“ nõudma,“ teadis Salapärane Mees rääkida sõnavõluritele ehk juristidele. Nimelt soovis ta uut seadustikku, mille arvelt veel erinevaid asju luua.

Nõnda tegid juristid sedasi nagu tellitud: loodi valmis rahva poolehoidu pälviv põhiseadus. Alguses lisati kohe juurde, et see kõik võeti vastu rahva hääletusega, olgugi, et rahvas ei hääletanud. Siiski jättis asi oma keerukusega üsnagi usaldusväärse mulje ja eks iga kodanik sai siis mõtiskleda: „Tõsi, minu käest ei küsitud midagi põhiseaduse kohta, aga see ei tähenda, et naabri Kalle või teise küla Malle seda ei valinud,“ – nõnda andis iga kodanik endale rahuldava vastuse.

Kuna Salapärane Mees tahtis jätkata eesmärgi täitmist, lasi ta sõnavõluritel jätta rahvale mulje, justkui põhiseadusega loodi ka riigikogu, olgugi, et selline ametlikult kirja pandud tõsiasi võib vilunud vaatlejas esile kutsuda naerupahvakuid.
Nüüd võis tõeline mäng alles alata…

Ja sedasi sündis riigikogu

Eesmärk luua kui igikestev struktuur, mille läbi viiakse ellu Salapärase Mehe ideoloogiat, paistis olevat valmis saanud.

Riigikogu masinavärk oli lihtne: 70% nende liikmetest pidid olema 100% äraostetavad inimolendid. 30% võis olla vabalt need, kes teevad lärmi ja protestivad erinevate erakondade tegevuste vastu. Kohati neid oligi vaja, sest nõnda nad säilitasid rahva silmis lootust. Parema tuleviku lootus…

Salapärane Mees kindlustas selle, et absoluutselt kõik otsused, mis vastu võetakse, saavad olema eeskätt tema enda vereliini otsused. Ta kindlustas ka selle, et tema sõnavõlurid sepitsevad valmis järjepidevalt erinevaid seadusi, mida siis riigikogus tema vereliini käsul vastu võetakse. Seadusi oli vaja pidevalt sepitseda, sest neid oli vaja rahva teadvuses elusana hoida. Ja mida rohkem seadusi loodi, seda hägusamaks muutus nende algne päritolu.

Muidugi mõista igasugune kaine vaatleja võis aru saada, et paljud riigikogu liikmed ei saa ise ka päris täpselt aru mida vastu võtavad ja mida mitte, kuid ka siin olid tõhusad ettevalmistused tehtud. Salapärane Mees andis mõista kõikidele kinni makstud liikmetele:  „Kui olukord kisub hapuks ja inimesed hakkavad küsimusi esitama, siis las käsutäitjad lihtsalt ütlevad, et neil on „suunised antud“, või „täidavad korraldust“, siis küsija lõpetab küsimused, sest ta ei soovi rumalana näida. Lihtne.“

Riigikogu kõnepult

Riigikogu saalis oli vaja luua ka koht, kus erinevad riigikogu liikmed said häälitsemas käia. Rahvas pidi alalõpmata nägema, justkui midagi toimuks arenguliselt. Seetõttu loodi kõnepult.

Iga liige sai kõnepuldis midagi öelda ja lobiseda, meelt heita võid muid häälitsusi teha, kuid riigikogu tegelike otsustajate suund oli alati jäädavalt üks: järgida millimeetri täpsusega Salajase Mehe ja tema vereliini juhendeid.

Riigikogust eraldi seisis valitsuse ala. Eraldi seisis ta ainult tavainimese silmis, kel ei olnud aega või tahtmist süveneda. Vilunud vaatlejad aga teadsid täpselt, et Riigikogu Kantseleiga ühe ja sama katuse all asuv valitsuse tagatuba ei olnud sugugi eraldiseisev üksus ei riigikogust ega Salajasest Mehest… Valitsuse liikmed samamoodi järgisid ainult Salajase Mehe ja tema vereliini käske.

Teinekord oli juhendis isegi see kirjas, mida teatud riigikogu liikmed valitsuse liikmete vastu protestima hakkavad ja mida valitsuse liige selle peale vastab… Kõik oli viimse detailini paigas. Stabiilne rahavool riigikogu-laste pangaarvele ja muud erinevad hüved kindlustasid jätkusuutliku mängu.

Sangarluse lummuses

Leidus ka neid, kes soovisid pürgida riigikokku sel eesmärgil, et rahva rõhumine peatada. Ka nemad olid sinna oodatud, sest Salapärane Mees teadis täpselt, et nood ei adu mängu sügavust. „Samavõrd hästi võid jalutada lasteaeda sel eesmärgil, et proovida selles muuta mõne ülikooli kodukorda“ – mõtles ta endamisi muheledes. Ja kui saabus aeg, mil mõni isegi hakkas mängu sügavust aduma sel ajal kui ta oli riigikogus juba mõna aega töötanud, siis ta taipas, et üksi ei ole tal midagi teha ja oma materiaalset elu kindlustavatest hüvedest ta ka ei soovinud loobuda. Seejärel ta aktsepteeris ning leppis olukorraga. Pigistas ühe silma kinni ja teenis kellegi tundmatu tegelase huve edasi.

„Aga mida teha nendega, kes teavad, et riigikogu ja valitsuse tasand on kui tankistidest koosnev konveierliin, kus lüüakse templeid peale erinevatele otsustele mis tulevad üldse mujalt? Midagi, sest tihtipeale nimetatakse neid „uhhuudeks“ isegi nende ridades, keda muidu peavoolu rahvas nimetab „uhhuudeks“,“ – jõudis Salajane Mees kiire taipamiseni.

Nähes, kuidas rahvas peab kogu teatrit tõeliseks, oli Salajase Mehe jaoks eesmärk saavutatud. Ta teadis, et nüüd jääb kogu riiklik struktuur oma elu elama. Riikliku struktuuriga sai ühendatud isegi peavoolu meedia ja suuresti ka alternatiivne meedia. Kõik oli kui üks suur orkester, mis hoidis igapäevaselt Salajase Mehe ideoloogiat rahva teadvuses elusana.

Riigikogu langus

Aeg läks edasi. Salajase Mehe ideoloogia oli aastaks 2018 hõivanud enamike inimeste mõistuse.
Paraku aga keegi tarkpea, Ülisalajane Mees, tekitas üleilmse kriisi eesmärgiga hoida rahvast alalises hirmus miskisuguse viiruse eest, et seeläbi saavutada suuremat kontrolli.

Aastaks 2023 Ülisalajase Mehe viiruse ideoloogia oli murendanud Salajase Mehe ideoloogiat, sest see aitas tuua nähtavale liiga paljude inimeste jaoks riigikogu, seaduste ja valitsuse teatraalsuse.

Ja mitte ainult! Üksindusega silmitsi seistes paljud inimesed said rohkem teadlikuks iseendast, kus siis lahendati iseendas ära erinevad hirmud ja muud piirangud. Astuti suuremaid samme hirmuvaba elu suunas, kus selgemaks muutusid nii sisemaailma kui ka välismaailma asjad.

Jätkub…

 

AVALDA TOETUST