You are currently viewing Õppetunnid

Õppetunnid

Kõike võib kogeda ja mida teadlikumalt inimene kogeb midagi, seda enam ta omandab asjast ka maksimaalse kasuteguri, olgu see siis vaimses või materiaalses mõttes.

Esmalt kordan vigu

Olen suhtes. Suhe muutub ebameeldivaks. Tahan sellest välja rabeleda. Rabelen… Pääsesin!
Astun uude suhtesse inimesega, kes esmapilgul tundub eelmisest parem. Hiljem aga sarnased probleemid tekivad, veidi teisel kujul ehk, kuid marusarnased eelmistega. Kuidas küll sain taaskord valida sarnaste omadustega inimese? Aeg põgeneda! Põgenen, nagu vaba laps viimases võimaluses… pääsesin.
Tuleb uus suhe, kus enne vaatan hoolikalt, et temas sarnaseid omadusi ei oleks, nagu oli kahel eelmisel. Kõik näib olevat ehe ja tore… Paar aastat hiljem PÕMAKI! – jälle ilmnevad sarnased probleemid ja seda suuremal kujul kui kahe eelmise suhte peale kokku! Eks mu enda pettumus ka puhub probleemimulli suuremaks, aga see selleks…

Ja siis omandan maksimaalse õpikogemuse

Ühel hetkel tekib küsimus: miks ma kogen uuesti sarnaseid ebameeldivaid asju, nagu eelmistes suhetes? Need samused probleemid kasvasid üha suuremaks, rändasid suhtes suhtesse. Probleem vahetas maski, kuid probleem jäi samaks… Kas asi võib olla minus? Las ma vaatan…

Probleem: kallim leidis uue silmarõõmu. Sellele eelnesid kahtlused, et nii võib minna. Need kahtlused olid ebameeldivad mu sisemuses. Ma kartsingi, et nii võib minna! Ma astusin suhtesse lootuses, et nii ei lähe! Seega, mul oli hirm, ilmajäämise hirm, mis kutsus vastavaid sündmusi esile! Ja lootus suhte alguses oli mu isiklik hirmust ajendatud lootus. Miks mul aga on see hirm? Sest mu vanem hülgas mind lapsepõlves pidevalt, ja sellest kasvas hirm hülgamise ees. Mis on lahendus? Ma olen edaspidi ise endale vanema eest ja pakun ISE enda kehale, oma sisemusele seda, mida ootasin oma vanemalt. Astusin sammu võrra lähemale täiskasvanulikkuse suunas ja järgmine suhe saab selles kontekstis juba märksa helgem olema, sest ma ei karda enam, kas mind jäetakse või mitte, kuna mul olen ju alati olemas mina ise! Järgmises suhtes puudub mul hirm hülgamise ees!

Kokkuvõte

Eelmine näide, mis on võetud otse reaalsest kogemusest, kinnitab seda, et korduvatest mustritest on võimalik väljuda, kui inimene paarisuhtes vaatab ka enese suunas igasuguste kogemuste vältel. See ei tähenda, et kui lahku minnakse, on alati probleem inimeses endas, vaid esineb ka olukordi, kus lihtsalt kasvatakse lahku – millest viimane on igati loomulik nähtus. Inimesed on ju erinevad.

Üldiselt aga mida rohkem otsitakse vigu kaaslasest, seda enam vähendatakse võimalust isikliku kasvu ees. Olenemata olukorrast, on inimene ikka ise enda reageeringute autor. Mida vähem näha ennast kui enda reageeringute autorina, seda enam sõidavad igasugused korduvad “probleemid” inimesest üle. Kuna probleemidele vastust otsitakse välisest, mitte sisemusest… Muidugi mõista võib teinekord iseendasse vaatamine mentaalses mõttes olla maru ebamugav, kuid üldiselt mugavus ei toetagi vaimset arengut. Mitte et mugavus nüüd väär oleks… Kõike võib kogeda ja mida teadlikumalt inimene kogeb midagi, seda enam ta omandab asjast ka maksimaalse kasuteguri, olgu see siis vaimses või materiaalses mõttes.

Siinsel paarisuhete (https://www.nova9.ee/paarisuhe/)  lehel tuuakse esile erinevad levinuimad õppetunnid paarisuhetest, kus üks kogemus on krõbedam teisest, ja seda selleks, et Sina, kallis lugeja, saaksid soovi korral vältida sama reha otsa astumist.

 

AVALDA TOETUST