You are currently viewing Tunne iseennast!

Tunne iseennast!

  • Post author:
  • Post category:Eneseareng
  • Reading time:6 minutit lugemist

Otsib… otsib… aina otsib ja otsib: kooliõpikutest, religioonist, uudistest, filmidest, autoriteetidelt, gurudelt, sõpradelt, filosoofidelt, psühholoogidelt, spirituaalsusest ehk vaimsusest, maa alt ja maa pealt, metsast ja tänavatelt, taevast ja veest… Mida see looduse meistriteos – inimene – muudkui otsib?

 

Otsib… otsib… aina otsib ja otsib: kooliõpikutest, religioonist, uudistest, filmidest, autoriteetidelt, gurudelt, sõpradelt, filosoofidelt, psühholoogidelt, spirituaalsusest ehk vaimsusest, maa alt ja maa pealt, metsast ja tänavatelt, taevast ja veest…  Mida see looduse meistriteos – inimene – muudkui otsib?

Oleme tihti kuulnud väljendit, et “alustada tuleb iseendast”. „Jah, nii see on,“ kuulen paljusid ütlevat, kes on selle üldiselt juba pärast järgmist suvalist infotulva unustanud. Või siis tõesti, mõni mõtlebki, et muudab nüüd oma elukorraldust ja läheb vastuseid otsima näiteks religioonist või spirituaalsusest. Siiski, siinkohal ei alustanud ta endast, vaid religioonist või spirituaalsusest.

Delfis Parnassose mäe lõunanõlval Delfi oraakli juures käidi ammustel aegadel hankimas vastuseid igasugustele küsimustele. Küsimused olid varieeruvad, alates näiteks lihtsatest abiellumisteemadest kuni sõja alustamise otsuseni välja. Selleks, et saada Delfi oraaklilt vastuseid oma painavatele küsimustele, läbisid inimesed üldiselt sadu ja teinekord tuhandeidki kilomeetreid.

Kui rändur pika teekonna järel kohale jõudis, märkas ta esimese asjana sissepääsu kohal teksti gnothi seauton!, mis kreeka keelest tõlgituna tähendab „tunne iseennast!“. See oligi vastus kõikidele küsimustele, kuid sellest mindi mööda nagu mõnest tänaval seisvast suvalisest postkastist. Rännak oli raske, küsimus küsija silmis „suur“… Ilmselgelt ei suudetud leppida niivõrd lihtsa vastusega. Eks siis eeldati, et ka vastus peab tulema mingit sorti üleloomuliku hookus-pookuse kaudu. Astuti aga uksest reipalt sisse ja anti end oraakli mõistukõnede meelevalda, mis pigem võisid viia inimese tõelisest vastusest kaugemale. Siinkohal jõuan taas oma eelmise avaldatud artikli  „Mõtlemine korda!“  juurde:
“…meile on õpetatud, et keerulisus on tarkuse mõõdupuu ja lihtsus on barbaarne…, kuid tegelikult peitub arukus just lihtsuses”. Mida kaugemalt vastuseid otsitakse, seda kaugemale triivitakse iseendast, mis on igati loogiline.

Välise maailma võimalused vastusteks on küll teinekord ahvatlevad, toon siinkohal ühe võrdluse. Kui on soov elusalt kätte saada toas ringi lendav koi, siis tasub pimedal õhtul valgustid välja lülitada, võtta läbipaistev tühi klaaspudel ja selle põhjast ülespoole suunata valgusvihk, kas siis taskulambi või muu käepärase vahendiga. Koi lendab valguse suunas pudelisse ja nõnda ongi ta lõksus. Välise maailma võimalused vastusteks on samavõrd ahvatlevad nagu koile valgus pudelipõhjas, kuid nii nagu jääb kinni koi pudelisse „valguse poole“ lennates, nii võib ka inimene ära eksida välise maailma vastuste rägastikku.

Loogem kontakti iseendaga!

Kuidas otsida vastuseid endast? Toon siinkohal mõningad näited levinud olukordade puhul.

“Tunnen end kehvasti, kuna olen üksi.” Mispärast ma üksindust kardan? Miks ma iseendaga läbi ei saa? Kes ütles, et minu parimaks seltsiliseks ei või olla MINA ISE? Kui ma hakkan endale iseenda kohta esitama igasuguseid küsimusi, küll siis ka üksindus mu heaks sõbraks saab.

“Miks ma ennast kehvasti tunnen? Lihtne, sest see tegelane käitus nii... Olgu peale, aga miks mu enesetunne sõltub kellegi teise tegevusest?

“Tunnen end kehvasti, sest pole saavutanud seda, mida olen tahtnud…” Kuramuse pihta! Kes ütles, et ma üldse midagi saavutama pean? Pealegi saavutus ei ole produkt, vaid teekond. Muidugi tunnen end halvasti, kui tahan saavutada midagi, mis tegelikult ei olegi saavutus. Kust ma hankisin omale arusaama saavutusest kui mingist produktist?

“Tunnen end kehvasti, sest suhe kallimaga purunes…” Oota nüüd! Kas see on ikka normaalne, et inimesed kogevad selliseid negatiivseid emotsioone, kui suhted purunevad? Äkki minu arusaam suhte olemusest on olnud kogu aeg vale? Äkki tõusevad negatiivsed emotsioonid üles ainult valest pinnasest?

“Olen rahutu, sest ma ei saa vastuseid mõningatele küsimustele vaatamata sellele, et olen end pikalt analüüsinud.” Pea nüüd hoogu… Kui ma praegu enda seest vastust ei leia, siis pole õige aeg, pean veel kogemusi hankima, sest kogemuseta vastus ei garanteerigi mõistmist. Iga vastus jõuab minuni läbi taipamise just siis, kui olen selleks valmis. Seniks jätan küsimuse kaugele tahaplaanile kükitama ja seoseid koguma.

Kui ma näen läbi ennast, siis näen ma läbi ka kõike ümbritsevat. Nii kasvabki minus sensoorne läbinägemisvõime.  Mida rohkem inimene tunneb ennast, seda enam tuntakse ka ümbritsevat. Sellest ka ütlus: kõik väline on sisemaailma peegeldus. Pealegi, tänapäeva pöörases ühiskonnas ei seisne ellujäämiskunst mitte füüsilises tugevuses, raamatutarkuses ega ka majanduslikus kindlustatuses, vaid iseenda tundmises.

Kõigest eeltoodust lähtudes pole kahtlustki, et universaalne lahendus enese sisemaailma ja ka välismaailma probleemidele peitub nimelt individuaalses arengus.

Muidugi võime enese kohta vastuseid otsida ka „väljast“, kuid 29 aastat üle kivide ja kändude kestnud uurimistöö (elukogemus) on kinnitanud üksnes seda, et kõik vastused peituvad meis enestes. Mida valusam oli kogemus, seda lähemale astuti ka iseendale. Tänasel päeval on inimesel hämmastav võimalus kõik need valusad kogemused vahele jätta ja alustada kohe iseendast. Miks minna ringiga ja valuliselt – nagu rändajad Delfi oraakli juurde –, kui saab minna ka otse?

Tunne iseennast! 

 

AVALDA TOETUST