You are currently viewing Väärtused

Väärtused

Alati ei pea paarisuhte toimivaks koostööks olema üks ühine siht, vaid partnerid võivad oma huvides ka erinevad olla ja nõnda toimub mentaalne kasv märksa intensiivsemal kujul, kui kogevad seda näiteks ühise suunaga partnerid.

Prioriteedid hierarhilises vaates

Esmalt tuleks eneselt küsida, mis on mu prioriteedid suhtes? Kas kaaslane see kõikse kallim, või hoopis laps(ed), või ema-isa, sõbrad…? Kes on siis? Keda väärtustad suhtes kõikse enam?

Jagan ühte näidet tasakaalustatud perekonna mudeli väärtuste järjestusest, kus lõpptulemusena on kõik tasakaalus.

Esimene oma tähtsuselt peab olema Sina ise. Seejärel kaaslane, olgu see siis naine või mees. Edasi elupaik. Siis laps… Seejärel sugulased ja sõbrad. Hiljem ühiskond. Lõpuks kogu maailm.

Selgitan. Kui Sina ise oled kõikse tähtsam, kui suudad ise õnnelik ja tasakaalus olla juba enne kui suhtesse astud, siis saad seda kõike ka enda kaaslasele jagada.

Kui enese tasakaal on olemas, siis oma tähtsuselt teine on kallim, kellega suhtesse astud. Edasi tuleb elupaik, mida saate juba koos vaadata. Siis laps, sest lapse jaoks peaks olema samuti eelnevalt pesake valmis punutud.

Kuidas saab aga laps olla justkui vähemtähtsam kaaslasest? Laps on õnnelik siis, kui mõlemad ta vanemad on omavahel õnnelikud. Kui aga armastus suunata lapsele, olgugi, et laps ainult sellest koosnebki alguses (olgu ta käitumine ebameeldiv või mitte), siis üks kaaslastest kogeb pühendumuse kadu ja samas laps kogeb energeetilist lämmatamist. Varem või hiljem variseb kogu suhte vundament kokku sellisel kujul.

Miks ühiskonnaga nokitsemine peaks olema viimaste seas? Sest kui inimesel pole pere-elus tasakaalu parasjagu, kas siis probleemid elukohaga, kaaslasega või sõprade või sugulastega, siis ega eriti elutervelt kuku välja ka ühiskonnaga tegelemine. Mitte et oleks kohustus läbi saada sugulastega või sõpradega, sest tasakaalus inimene saab hakkama ka nendeta. Pigem on tähtis see, et ei oleks õhus lahendamata probleeme emotsionaalses mõttes, mis on seotud nii sugulaste kui ka sõpradega.

Ja siinses näites oma järjestuse mõttes ongi kõik tasakaalus, kus üks pole tegelikult vähem tähtsam teisest, vaid järjestus kui niisugune on eluterve, mille terviklik voolavus asetab justkui kõik esikohale.

Tugeva paarisuhte vundamendi mentaalsed nurgakivid

Vabadus. Armastus. Iseseisvus. Koostöö. See on siis lühidalt. Selgitan nüüd aga pisut lähemalt.

Vabadus 
on miski, mis kõnetab vast igat inimest. Miks? Sest inimese hing on oma olemuselt alati vaba ja ta püüab läbi maise keha samuti saavutada vabadust nii palju kui võimalik. Nõnda on keha ja hinge omavaheline koostöö märksa sujuvam. Kui aga keha-mõistus sisaldab igasuguseid programmeeringuid, mis piiravad füüsilist vabadust, seda rohkem trotsis ja ebamugavuses on inimene ise, ja seda üldiselt teadvustamata kujul.

Paarisuhtes vabadus tähendab seda, et mõlemad osapooled võimaldavad üksteisele täpselt nii palju vabadust, kui palju inimene ise sooviks endale vabadust. Soovid piirangutevaba suhtlemist teiste inimestega? Aga palun väga: võimalda seda ka oma kallimale. Soovid, et sul oleks oma “tegutsemisruum” olemas? Sa saad selle! Kui oled suuteline seda ka oma kallimale võimaldama.
Sulle ei meeldi, kui Su kallim kontrollib Sind ebameeldivate küsimustega? Aga ära kontrolli ka oma kallimalt ja siis Sa ei kogegi seda. Pean silmas, et kontroll tuleb vabastada ka enda emotsioonidest, mentaalsel tasandil täielikult, kui Sa ei soovi, et partner Sind kontrolliks. Kui mina oma kallimat kontrollin, siis ma kogen ju emotsionaalset ebamugavust. Kui ma seda aga ei tee, ka oma mõtetes mitte, siis tunnen end märksa tasakaalukamalt. Vabaduse aluseks on üks lihtne reegel: ära tee oma partnerile seda, mida Sa ei taha, et tema Sulle teeks ja võimalda talle kõik see, mida Sa tahad, et tema Sulle võimaldaks. Muidugi selle lause viimast osa mõistetakse tihtipeale valesti. Teen talle head sest tahan et tema mulle ka teeks. Tõesti? Kas tahad, et tema teeks Sulle head sel eesmärgil, et Sina vastu teeksid? Mina isiklikult saadaks küll sellise peale sunnitud headuse tegemise kuu peale. Võib-olla isegi kaugemale.

Armastus – ma armastan Sind. Lihtsalt niisama. Midagi vastu ootamata. Olenemata Sinu valikutest armastan Sind edasi, ja seda sõltumatul kujul. Ma ei klammerdu. Tunnen end hästi sellest, et armastan Sind ja kui Sa mind vastu ei armasta, ei ole sellest lugu, sest ega armastamise tunne sellest ära kao.
Sellisel kujul armastus suhtes on midagi seesugust, mis suhet ka edasi viib.

Iseseisvus – mõlemapoolne iseseisvus suhtes, ka materiaalses plaanis, on midagi seesugust, mis aitab luua püsivat turvatunnet. Kui ühe iseseisvus sõltub teisest, siis lahku minnes on sõltuv pool ka kannatajaks, aga seda seetõttu, et ise valis olla sõltuv. Paarisuhe üldiselt ei ole määratud kestma elu lõpuni ja seetõttu sõltuvus oma partnerist loob tahes tahtmatult ebakindlust, mis hakkab varem või hiljem suhet lõhkuma. Ja sedagi eks ikka sellest, et põhjusi näha ning nendest õppida. Karastanud eestlane kipub miskipärast õppima läbi valusate kogemuste. Ja tihtipeale kogeb ta ühte ja sama kogemust erinevates vormides tosin kordi, enne kui õpib.

Koostöö – mul on selline maailm. Nii ja naasugune… las ma avastan Sinu maailma ka, kallis kaaslane. Ah see on hoopis selline? Väga põnev, nii erinev minu omast, kuid Sinu erinevus õpetab mind rohkem mõistma maailma ka läbi Sinu vaatevinkli!
Või siis: mul oli just selline ebameeldiv emotsioon, reageering. Vaatasin enda sisemusse ja nägin ära, millest see tuli. Taas ühe õppetunni võrra rikkam.
Ja kui nõnda suhtub ka teine osapool enda reageeringutesse, siis on koostöö missugune! Alati ei pea paarisuhte toimivaks koostööks olema üks ühine siht, vaid partnerid võivad oma huvides ka erinevad olla ja nõnda toimub mentaalne kasv märksa intensiivsemal kujul, kui kogevad seda näiteks ühise suunaga partnerid.

Materiaalset koostööd on lihtne mõista ja seetõttu ei ole seda ka siin välja toodud, kui siis ainult iseseisvust puudutavas lõigus põgusalt. Mentaalne koostöö aga on juba midagi, mis toimub kvanttasandil ja see võib juba eos ära määrata kogu suhte suuna. Kõik saab alguse energeetiliselt, mentaalsel tasandil, ja siis järgneb sellele füüsiline pool.

 

AVALDA TOETUST