You are currently viewing Vaidluse alus

Vaidluse alus

  • Post author:
  • Post category:Inimene
  • Reading time:2 minutit lugemist

Tema aga tõendeid ignoreerides raiub vastupidist. Mis teha? Ma tean seda tunnet, millest ta kinni hoiab. See on veendumustunne. Teadmistunne. Peaaegu et isegi: tarkustunne… milles on isegi pisut “kartus eksida” vürtsi.

Ma olen kindlalt veendunud milleski, mis iganes see ka poleks. Tuleb vastu keegi teine ja väljendab enda veendumust mingis asjas, mis on juhtumisi vastupidine sellele teemale, mille tõesuses olen mina veendunud.
Väljendan enda seisukohta, kus annan mõista, et mul teine arusaam asjast, ning laon oma “tõendid” ette.
Tema aga tõendeid ignoreerides raiub vastupidist. Mis teha? Ma tean seda tunnet, millest ta kinni hoiab. See on veendumustunne. Teadmistunne. Peaaegu et isegi: tarkustunne… milles on isegi pisut “kartus eksida” vürtsi. Mitte alati muidugi, teinekord on tema jaoks see, mida ta näeb, selge tõde, isegi kui see vastandub loogikale ja mu tõenditele. Aga kes ütles, et kindel loogika on tõe indikaator? Ja kes ütles, et mu arvatavad “tõendid” ka tegelikult midagi tõestavad? Kuuldavasti olevat Matrixi film tõde ja selle kohaselt kõik mis toimub siin “Matrixis” peaks olema ilmne vale, sest tõde hakkab end ilmutama alles siis, kui voolikud kuklast ja kehast välja võtan ning oma silmad avan selles vedelikku täis vannis, kas pole?

Muidugi mõista sellise omaette filosoofiaga olen ammu eemale jalutanud inimesest, kes raius enda tõde ja meie vaidlus ei leidnuki aset.

Enamjaolt aga tekib vaidlus kohtades, kus põrkuvad omavahel kokku kaks või enam arvatavat tõde, mis on omavahel vastandlikud. Samas tekib küsimus: miks mulle peaks korda minema teadmine, et kas too teine võtab nüüd mu tõe omaks või mitte? Kui mulle on vaidlust väärivalt oluline, et teine inimene samuti mu tõde tunnustaks või omaks võtab, siis tegelikult ma ju lihtsalt kahtlen omaenda tões.

 

AVALDA TOETUST